ELULUGU
Eduard Bornhöhe (Eduard Brunberg) sündis 17. veebruaril 1862 Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana.
Aastatel 1874 -1877 õppis ta Kentmanni saksa algkoolis ja Tallinna kreiskoolis.
Lühikest aega oli ta joonestaja maamõõtjate juures ja Peterburis kaubakontori õpilane-
1878.- 1879. aastal töötas Bornhöhe Kaunases raudteekontoris. Pärast seda oli ta abikoolmeister Põltsamaal kihelkonnakoolis ja seejärel Tallinnas saksa ajalehtede kaastööline.
1881. aasta sügisel siirdus ta köster-koolmeistriks Stavropoli.
1886–1887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetaja Matsalus.
1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima, kuid mõne kuu pärast pidi õpingutest loobuma. Ta jätkas tööd koduõpetaja, ajakirjaniku ja karikaturistina.
1919. aastal asus Bornhöhe elama Tallinna, kus ta töötas Kohtuministeeriumis rahukohtunikuna.
17. novembril 1923 Bornhöhe suri. Ta maeti Kopli kalmistule. Kui kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad tasandati, oli ta üks kolmest isikust, kes Metsakalmistule ümber maeti.
FAKTE:
Eduard Bornhöhe oli mitmekülgselt andekas: ta oli hea joonistaja ja joonestaja, väljapaistev keelte alal ja kirjanduses.
Eduard Bornhöhe (Eduard Brunberg) sündis 17. veebruaril 1862 Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana.
Aastatel 1874 -1877 õppis ta Kentmanni saksa algkoolis ja Tallinna kreiskoolis.
Lühikest aega oli ta joonestaja maamõõtjate juures ja Peterburis kaubakontori õpilane-
1878.- 1879. aastal töötas Bornhöhe Kaunases raudteekontoris. Pärast seda oli ta abikoolmeister Põltsamaal kihelkonnakoolis ja seejärel Tallinnas saksa ajalehtede kaastööline.
1881. aasta sügisel siirdus ta köster-koolmeistriks Stavropoli.
1886–1887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetaja Matsalus.
1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima, kuid mõne kuu pärast pidi õpingutest loobuma. Ta jätkas tööd koduõpetaja, ajakirjaniku ja karikaturistina.
1919. aastal asus Bornhöhe elama Tallinna, kus ta töötas Kohtuministeeriumis rahukohtunikuna.
17. novembril 1923 Bornhöhe suri. Ta maeti Kopli kalmistule. Kui kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad tasandati, oli ta üks kolmest isikust, kes Metsakalmistule ümber maeti.
FAKTE:
Eduard Bornhöhe oli mitmekülgselt andekas: ta oli hea joonistaja ja joonestaja, väljapaistev keelte alal ja kirjanduses.